• Enam-kui-inimloom

    See lugu ilmus kõigepealt ajalehes Sirp. Loomaõiguste ideestiku jõudmine kriitilise massi inimesteni on ainult aja küsimus. KADRI TAPERSON Eesti loomaõigusliikumine saab 18. augustil 18 aastat vanaks. Just liikumine, sest sellel päeval sai pealtnäha juhuslikult kokku grupp mõneti sarnase maailmavaatega inimesi, kes hakkasid rohujuuretasandil loomaõigusliku aktivismiga tegelema ja kellest said alguse mitmed organisatsioonid ja ettevõtmised. Eks

    Loe edasi

  • See lugu ilmus eesti keeles ajalehes Sirp ja seda saab lugeda siit. Aga inglisekeelne algtekst on siin lehel. Siin on küsimused ja vastused teises järjekorras: I heard that you are going to Amsterdam in May? To participate in the Animal Liberation Summit. Why do you think it’s important to travel and meet activists? We can

    Loe edasi

  • KADRI AAVIK, KADRI TAPERSON, SAARA MILDEBERG See tekst on kolmekesi kirjutatud ja ilmus kõigepealt Sirbis. Detsembrikuu Müürilehes küsib Maris Pedaja: „Kas neoliberaalses majanduses on võimalik robinhoodilikult rohereformida?“1 Siinses artiklis keskendume probleemidele, millega seisab neoliberaalses ja kapitalistlikus süsteemis silmitsi veganlus. Praeguseks on veganlus liikunud järjest enam peavoolu suunas ja pigem sobitunud kui vastandunud kapitalistliku ühiskonnakorraldusega – suundumus,

    Loe edasi

  • See lugu pidi algselt ilmuma ajakirja Vegan talvenumbris, aga ei ilmunudki. Viidatud intervjuu, millest siinne arvamuslugu justkui alguse sai, on Vegani veebis ja siinsel leheküljel ka. Vt: https://ajakirivegan.ee/veel-uks-vegan-meelik-samel/ Aastalõpu arvamuslugu Meelik ütles meie lühikese vestluse ajal mitu asja,mis mõtlema sundisid. Mõtlesin, et huvitav kuipalju meil siin veel selliseidveganeid ja loomaõiguslasi on, kes põhjalikult materjale uurivad,loomaõigusliikumist

    Loe edasi

  • See jutt ilmus kõigepealt ajakirjas Vegan! Ühel heal päeval pakkus ajakirja Vegan peatoimetaja Annaliisa mulle väikest tööd: „Kas saaksid teha intervjuu Meelikuga? Meelik Sameliga?” Ütlesin automaatselt jah, sest eelkõige tundus mulle huvitav, et teen varsti juba 40-aastase kirjutamiskogemuse järel isikulugu inimesega, kellest ma suurt midagi ei tea. Asja uurides selgus, et Meelik Samel on muusik. Turundaja.

    Loe edasi

  • See lugu ilmus kõigepealt Eesti Naise novembrinumbris ja Delfis. Siia oma veebi tõstan toimetaja loal pikema versiooni, et kõik mõtted ära mahuks. Tänan kõiki naisi, kes arvamust avaldasid ja Facebooki gruppi Wirginia Woolf sind ei karda! Osade vastanute nimed on muudetud, aga mõned mitte. —— Mu kommunikatsioonikanalid jooksid lastevabaduse teemast umbe. Nooremad sõbrad rääkisid keskkonna

    Loe edasi

  • Uus loomakaitseseadus Praegu justkui käibelolevas koalitsioonileppes on kirjas kaks loomakaitsjatele huvipakkuvat rida. Üks ütleb, et loomakaitseseadust tuleks ajakohastada, teine, et taimse toidu osakaalu tuleks suurendada. Heauskne kodanik võiks ju arvata, et see annab võimaluse loomade elus midagi muuta, aga kasvõi õpetajate palgatõusuga või õieti selle mittetõusuga seonduvad lubadused leppes võtavad hea usu kõikuma. “See on

    Loe edasi

  • Norun, dedicated

    I met Norun Haugen at Tallinn Vegan Fair. She traveled from Norway together with movie director Ola Waagen to present a movie “The Secret Lives of Pigs“. Very short introduction of the movie is – Norun went undercover in the Norwegian pig industry with the hidden camera. Ironically as a kid she wanted to be

    Loe edasi

  • Elus maja

    See tekstike ilmus kõigepealt 6. oktoobri ajalehes Sirp. eset elu sain üllatunult aru, et mul polegi oma kohta. Tagasi minna ei saa, edasi ei oska ja kuskil nagu ei meeldi eriti. Leidsin Hiiumaal metsatuka, milles peituvast talust väga palju järel ei olnud. Ei olnud minustki. Ütlesin igasse ilmakaarde loitsu, et mina välja ja keegi sisse

    Loe edasi

  • See artikkel ilmus kõigepealt ajalehe Sirp 6. oktoobril ja teine (õigemini esimene) autor on Kadri Aavik. Tehisliha ei paku alternatiivi ekspluateerivale suhtele inimeste ja loomade vahel ega aita lahendada toidu tootmises ja tarbimises peituvaid sotsiaalse ebavõrdsuse probleeme. Olles põhjustanud kliimakriisi ja seistes silmitsi selle tagajärgedega otsib inimkond nüüd kiireid ja efektiivseid lahendusi, mis aitaksid liikuda

    Loe edasi