Tänavusel Veganmessil, mis toimub 7-8. oktoobril Tallinnas, linastub laupäeva õhtul Norra režissööri Ola Waageni palju tähelepanu äratanud dokumentaalfilm “Sigade salajane elu”, valminud aastal 2019. (Vt https://www.piraya.no/the-secret-lives-of-pigs). Filmis läheb Norun Haugen salakaameraga seafarmi, et teada saada, kuidas elavad sead kiidetud heaoluühiskonnas. Messil eelneb linastusele ka paneeldiskussioon Ola Waageni ja Norun Haugeni osavõtmisel. Intervjuu toimus 1. oktoobril.

Loe edasi

See artikkel ilmus kõigepealt ajakirja Vegan sügisnumbris Austraalia filosoofi Peter Singeri raamat “Loomade vabastamine”, mis ilmus esimest korda 1975. aastal, ei kavatsegi veel ajalooliseks tüvitekstiks muutuda. Kordustrükke ja tõlkeid on välja antud lugematul hulgal ning tänavu ilmus selle olulise teose uuendatud versioon pealkirjaga “Animal Liberation Now”, mis on teemadelt veel aktuaalsem kui 48 aastat tagasi.  

Loe edasi

Being an animal rights activist is usually a lifelong role and hard work. I have seen lot’s of burnout, escapism, mental health problems and just hopelessness in my fellow activists. Maybe this is one reason I am happy to see that Daniel Rolke, my good friend, has founded a brand new organization in Sweden. Time to

Loe edasi

See jutt ilmus kõigepealt 9. juuli ajalehes Sirp. George Monbiot’ pakutud programm on ulatuslik, kuid ehk ei maksaks ühest raamatust kõike oodata, ­ näiteks üksikasjalikku kava, kuidas seda ellu viia. George Monbiot on briti kirjanik ja ajalehe Guardian kolumnist, kes oma värskeimas raamatus kirjutab sellest, kuidas loomapidamine on keskkonnareostuse ja kliimamuutuste peamine põhjustaja ja seepärast

Loe edasi

(See raamatusoovitus ilmus ajakirja Vegan suvenumbris. Järgmine soovitus juba sügisnumbris. Ja pikem kirjutus samal teemal ilmub siinsamas suve jooksul.) Võibolla just nii võiks tõlkida uue raamatu “The Good It Promises, the Harm It Does” (Oxford University Press, 2023) pealkirja, mis on juba praegu, paar kuud pärast ilmumist, üleilmses loomaõigusliikumises palju tähelepanu saanud. Vine Sanctuary raamatuklubis

Loe edasi

Intervjuu ilmus kõigepealt ajakirja Vegan suvenumbris. Claire Parkinson on kultuuri-, kommunikatsiooni- jaekraanimeediauuringute professor ning inimeste ja loomade vahelistesuhete uuringute keskuse kaasdirektor Edge Hilli ÜlikoolisÜhendkuningriigis. Ta teeb juunis VIII rahvusvahelisel loomaõigustekonverentsil “Isepäine loomaõiguslus? Liikumisesisesed ja -välisedtraditsioonid ja muutused” ettekande, kus räägib narratiivi muutmisestning loomaõiguslikust propagandast ilukirjanduses ja mujal. Meiejutuajamine ongi sellest, aga ka muudest parajasti käsilolevatestuurimisteemadest.

Loe edasi

Siit saab lugeda eestikeelset versiooni artiklist, mis ilmus ajalehes Sirp 9. juunil. For this article I asked five presenters of the conference Animal Advocacy Against the Grain? four questions. 1. Biggest accomplishment/impediment of global AR movement. 2. Same regionally 3. Best strategies/tactics during the time of AI, fake news etc 3. Do you have an

Loe edasi

See lugu ilmus kõigepealt eilses Postimehes, vaata siit, aga enne kui ilmunu üles riputan, siis kirjutan natuke sellest, mis mind täna öösel ärkvel hoidis. Eriti lihtsakoelist teksti ajendas kirjutama see, et viimasel on ajakirjanduses veganluse kohta igasugust läbimõtlemata jama ilmunud. Kirjutamise ajal tuli üks veel juurde, kassidele vegantoidu pakkumise teema. Paistab, et lugeda oskavad meil

Loe edasi

See lugu ilmus kõigepealt ajalehes Sirp. Justin Gregg väidab raamatus, et inimlik intellekt ei ole ilmtingimata hea, kuid pole kindel, kas raamatu reibas, hoogne ja tehtult lõbus toon tõsisele teemale kasuks tuleb. Justin Gregg on Kanada teaduskirjanik, delfiiniuurija ja St. Francis Xavieri ülikooli abiprofessor. Tema intrigeeriva pealkirjaga raamat ilmus eelmisel aastal ja on saanud meedias

Loe edasi

See lugu ilmus kõigepealt Sirbis. Minu lapsepõlves oli sõnal suur jõud. Neil oli selge tähendus ja tagajärg. „Ah, ta on üks keskmist sorti kultuurikiibitseja,“ ütles ema omaaegse muuseumi­direktori kohta, kui ma varateismelisena kellegi kohta küsimuse esitasin; „Mis ma ikka luuletan, kui Viiding on olemas,“ lasi sõnaosav sõber kõrvad lonti, sest luuletajate latt oli tollal nii

Loe edasi