Arvan, et kõik viimaste aastate jooksul hästi välja tulnud fotod minust on tehtud ühe ja sama inimese, õigemini lapse poolt. Võibolla on asi selles, et enamuse fotode taustaks on Kõpu poolsaar Hiiumaal, maailma ilusaim paik – päris maailmaäär ise. Mõtlesin selle peale samal päeval kui sain teada, et Kõpu kinnise lasteasutuse teenusele jääbki käesolev võibolla…

Kui midagi on puudu, siis tuleb see ette kujutada. Või loitsida. Kevadet õnneks ei pea, sest nüüd on ta lõpuks päriselt kohal. Tegelikult oli ka kalendriajal kohal, aga jäi vahepeal lume alla ja siis sai näha imelikku pilti, kui varahommikul oli õues väga valge, aga lumi maas ja linnud laulsid. Korilase kevad on igaljuhul ammu…

Olgu käsil Kirjandusaasta 2022 või Eesti Raamatu Aasta 2025, hea raamatu aluseks võiks olla hea idee. Ja vahel ka hull idee. Tagantjärele mõeldes oli hull ka Hiiu lehe peatoimetaja Piret Eesmaa idee kaks aastat tagasi igas Suvelehe reedeses numbris hiiumaalastele lugemissoovitusi anda. Ja mitte ainult üks vaid lausa kolm! Üks vihmase ilma raamat, teine rannaraamat…