Ma ei tea täpselt, kes saab siis raha kui jahimehed Hispaaniast ja Itaaliast siia sõidavad. Ma ei tea täpselt, kes hiidlastest jahiseltsidesse kuuluvad ja miks. Ma ei tea täpselt, millised on need koolitused, mida kaugelt tulnud jahimeestele kohapeal korraldatakse. Ma ei tea täpselt, kuidas saab sekkuda kohalik omavalitsus. Ja ma ei tea täpselt, mida teistes

Loe edasi

See tekst ilmus kõigepealt ajakirja Vegan oktoobrinumbris. Tänavu kevadel elasin läbi ebameeldiva olukorra ühega naabritest. Pean meie külarahvast väga lugu, aga seekord läks asi käest. Ähvardasin minema kolida, justkui see kedagi huvitaks. Ja muidugi ei kolinud. Nimelt hakkas naabrimees endale parki rajama. Meie maatükkidel on ühine piir, tema elab küll kaugemal, aga metsane tükk on

Loe edasi

See lugu ilmus kõigepealt Postimehe raamatuportaalis. Vt siit. Eelmisel aastal tähistas loomakaitseorganisatsioon Inimesed Loomade Eetilise Kohtlemise Eest (People for the Ethical Treatment of Animals, PETA) neljakümnendat sünnipäeva ja kuna PETA kauaegne president Ingrid Newkirk on kaua loomade kohta lugusid kogunud, otsustas ta osa neist juubeli puhul raamatusse panna. Veel samal aastal ilmus raamatust ka eestikeelne tõlge,

Loe edasi

See jutt ilmus kõigepealt 3. septembri Sirbis. Vt siit. Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. See plaan on saavutamatu, kui loomatööstus senisel kujul jätkab. Kuigi esmapilgul ei pruugi loomaõiguslus kliima soojenemisega haakuda, on need omavahel vägagi tihedalt seotud. Juba 2006. aastal avaldas ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (Food and Agriculture Organization of the

Loe edasi

Nädal tagasi, eelmisel laupäeval, seisin koos teiste aktivistidega Viljandi turu väravas ja jagasin inimestele süüa. Õigemini hüppasin, lobisesin, kõndisin, naersin, rääkisin, kükitasin ja vastasin. Sest küsimusi oli palju: Mis erakonda te esindate? Millest need tehtud on? Kus need tehtud on? Kindel, et tasuta? Aga kuhu ma allkirja annan? Miks need tasuta on? Päriselt? Aga kas

Loe edasi

See jutt ilmus esmalt augustikuu ajakirjas Vegan. Augustis on põhjust tähistada Eesti loomaõigusliikumise algust. Kogukond ise on sünnipäevaks pidanud 18. augustit 2006, mil pooljuhuslikult said kokku kolm inimest, kes liikumist kohe samal päeval ja tunnil intensiivselt arendama hakkasid – Maaja, Mikk ja mina ehk Kadri. Maaja töötab Loomuses infokoordinaatorina. Enne seda oli ta Eesti Loomakaitse

Loe edasi

Eestis toimus viimane loomkatsete vastane meeleavaldus minuteada 10. mail 2008. vastukaaluks Skandinaavia Katseloomateaduste Seltsi (Scand-Las) aastakonverentsile Tartus. Väiksemaid kampaaniaid on ikka tehtud ja artikleid kirjutatud ka, aga pealtnäha ei ole see loomaõiguslastele prioriteetne teema olnud. Liikumine on väike, kõike ei jõuagi ehkki peaks ja teadmine, et teemasid, millega ilmtingimata peab tegelema, on liigagi palju, tiksub

Loe edasi

See tekst ilmus kõigepealt ajakirja Vegan juuninumbris Kadri Taperson Peter Singeri “Loomade vabastamine” on kahtlemata ja kõigest hoolimata üks loomaõiguste tähtteoseid ja tüvitekste. Ilmus esimest korda 1975. aastal ja sellest on tehtud kümneid kordustrükke, tõlgitud paljudesse keeltesse. Seetõttu on teos andnud loomaõigusliikumisele suure hoo ja võimaldanud sestsaati ka tõsiseltvõetavaid filosoofilisi arutelusid. Sel suvel ilmub raamat

Loe edasi

“Mille te siis järgmiseks ära keelustate?”, on poolirooniline küsimus, mida loomakaitsjad on viimase nädala jooksul vist kõige rohkem kuulnud. Ja vastata saab mitut moodi. Näiteks nii, et mitte midagi, võiksime kõigepealt vaadata, et olemasolev loomakaitseseadus toimiks. Aga võib ka üles lugeda kõikvõimalikke mõttetuid nähtusi, mis omaette keelustamist vajaksid nagu nn põllumajandusloomade elustransport, kõikide loomade kasutamine

Loe edasi

See tekst ilmus kõigepealt 30. aprilli Sirbis. Sotsioloog Corey Lee Wrenn leiab, et loomaõiguslik mõtteviis peaks saama nn kaine mõistuse osaks ja sestap peavad sotsioloogid seda sotsiaalset konstruktsiooni kujundada aitama. „Me uurime, sest hoolime,“ kirjutab Kenti ülikooli lektor, tsiteerides Itaalia marksisti Antonio Gramscit, kes on öelnud, et intellektuaalid on kohustatud varustama sotsiaalsete muutuste algatajaid kasutatava

Loe edasi