Hiiumaa kassiküsimus

Valimistele eelnev periood annab võimaluse kandideerijatele küsimusi esitada lootuses saada vastuseid ka seljuhul kui nad teemat eriti oluliseks ei pea. Küsisin Hiiumaa valla volikokku pürgijatelt, mida nad plaanivad teha selleks, et Hiiumaal oleks vähem abivajavaid kasse. Just konkreetselt kasse, sest nendega on endiselt kõige keerulisem. Vastuseid saabus 28 – küsimus saadeti 101-le kandideerijale. Võib vist öelda, et ka vastamata jätmine on vastus, ehkki, jah, alati on mõni üksik kiri, mis kohale ei jõuagi.

Küsimuse ajendas see, et Hiiumaa Koduta Loomade Turvakodu on tänavu üles korjanud juba üle 90 abivajava kassi. See tähendab, et nende omanikku ei ole võimalik tuvastada, vahel ka seda, et omanik on lahkunud ja pärijad ei saa kiisudega hakkama. Turvakodusse toodud kassid vajavad süüa, peavarju, enamasti kulukat ravi (sh hambaarstivisiite pealinna), kõikvõimalikku tegelemist ja uut kodu. Õue peale tulnud ja seal pesakonna poegi saanud kassi nälga jätta ei tohi – toitmisega omand heatahtlikule inimesele üle ei lähe, aga see on endiselt midagi sellist, mida inimesed justkui ei tea. Teadmist jääb puudu ka oma loomade vaktsineerimise ja ravimise kohustusest. Juhul kui loomal omanikku ei ole, lähevad kohustused kohalikule omavalitsusele, kes peab loomade tegelema või teenuse ostma. Hiiumaal ostabki vald teenust Hiiumaa Koduta Loomade Turvakodult, aga sellest ei piisa – vald maksab konkreetse koguse kasside pealt, aga tegelikult on abivajajaid rohkem. Pealegi kehtib valla kohustus ainult 14 päeva peale leidmist ja see on väga lühike aeg. Turvakodu tegutseb 2019. aastast, varem tegeles Hiiumaa loomade ja loomakaitsega Kuulikodu MTÜ (2006-2016). Pea kahekümneaastase tegutsemiskogemuse järel on raske mõista, kuidas aastane abivajavate kasside arv vähenenud ei olegi. Praegu on õige aeg selle teema peale mõelda, sest valmimas on Loomakaitseseaduse muudatused, millega on seotud ka määrus varjupaikade nõuetest. Allpool tabelis avaldatud kandidaatide vastustest saab kokku korjata pea kõik, mida saab ühes omavalitsuses loomade heaks teha: Koolitused (loengud ka lasteaedades ja koolides ehkki hariduse sisu ei ole otseselt KOV ülesanne); kiibistamiskohustus ja selle toetamine; steriliseerimise toetamine (nii osaliselt kui täiel määral) ja teavituskampaaniad igal võimalikul moel. Jutuajamisel varjupaiga praeguse pidaja, Maarja Berkmanniga, leidsime veel vajaduse koolitada kõiki kohaliku omavalitsuse töötajaid hoolimata nende otsestest töökohustustest, ettepaneku püsirubriigiks valla teatajas ja omapoolse valmisoleku osaleda kõikvõimalikes teavituskampaaniates. Hiiumaal peaks olema võimalik hea tahtmise korral hädasolevate loomade probleemid lahendada. Edu valimistel!

(Tabelis on kirjas nimekiri, kus keegi kandideerib, mitte erakonda kuulumine. Mõni vastus on natuke lühemaks tehtud.)

Gunnar Aug	Isamaa	Meie peres elavad juba kaks kassi, kes olid ilma hooleks jäänud. See tähendab, me ei ole neid teadlikult pojana või varjupaigast võtnud, nad tulid ise.
Maiu Toomemäe	SDE	Mina isiklikult pean oluliseks enda ja enda lähedaste pere lemmikud kastreerida ja steriliseerida.  Lisaks olen võimalusel toetanud nõu, raha ja jõuga loomade turvakodusid ja plaanin seda teha ka edaspidi. Vald peaks kindlasti tegema ka teavitustööd inimeste seas.
Georg Linkov	Isamaa	lmselt on mõistlik varjupaigaga nende vajadused ja soovid läbi arutada. Mina toetuks Sinu kompetentsile selles valdkonnas.
Agur Reidla	Eesti200	Tuletaksin kõikidele kodanikele meelde, et on olemas lemiklooma pidamise eeskirjad! Samuti saab nõuda seadusest kinnipidamist vastavalt seaduses viidatud järelvalvet tegevatelt isikutelt. Mis tegelikult ei lahenda ju olemasolevat probleemi, kuna keegi ei viitsi tegeleda nn hüljatud lemmikutega ( kevadel tulin suvilasse kiisupojaga ja sügisel lahkun ilma kassita ). Olukorrrale aitab kaasa teadlikkuse tõstmine, Hiiu valla kodanike ja siinsete suvitajate koguarv ei ole ju nii suur et ei saaks teha personaalset teavitustööd! Andmed on ju olemas, vald teeb kokkuleppe näiteks teenuseosutajaga n. keskkkonna teenused, kes lisab prügiarvete lõppu viited lemmiklooma pidamisele, probleemile jne. Vald peaks seda suutma seda küll läbi viima, lisaks miks mitte kommunikatsioon praamidel jne!
Eiki Nestor	SDE	Toetan kasside kiibistamist ning valla abistavat osalust steriliseerimisel.
Mihkel Leivalt	EKRE	Mina olen arvamusel, et alustama peab kehtiva korra päriselt kehtima panemisest! Ei käsitleks kasse eraldi. Asi peamiselt kodanike mõtlemises ja vastutuses kinni. Isiklikult teeb muret rohkem jalutama lastud koerad. Ja seda mitte linnaruumis, vaid karjamaadel. Teavitus, rääkimine, rääkimine, hoiatus ja sund! Vahenditega, menetlus õigusega inimene koos vabatahtlikega tegelema. Samasse potti kuulub ka endiselt kasvav probleem linnaloomadega/ rebastega.
Ene Tisler	SDE	1. Annetaks Hiiumaa kasside turvakodule püsivalt summa, mis oleks võrdne minu volikogu liikme tasuga. 2. Laseks vallal toetada nii rahaliselt kui ka materiaalselt kasside turvakodu. 3. Kampaaniakorras päev(ad) kasside tasuta steriliseerimiseks/ kastreerimiseks. 4. Kuna mul on endal kass, kes ei taha teist kassi enda kõrvale, siis kodu ma ilmselt nii kaua pakkuda ei saa, kuni mu ‘vanaproua’ elus on.
Inge Talts	EKRE	–   peame harima meie inimesi kassidest hoolima, kasse steriliseerima, ka endale kassi võtma, probleemiks on õige sihtgrupi leidmine –    soodustused steriliseerimiseks/kastreerimiseks, vajadusel transpordi korraldamine  –   kui keegi on läinud pahuksisse loomapidamisreeglitega, kas ta võiks teha “praktikat” loomade turvakodus? Minu seisukohti on väga mõjutanud FB postitused, kus otsitakse kodu konkreetsele kassile. See, et kass vajab oma kindlat ja armastavat kodu, on selles emotsionaalselt esitatud.
Hergo Tasuja	SDE	3 tegevussuunda: 1. Ennetustöö ehk inimeste teadlikkuse tõstmine ning valla eelarvest kasside steriliseerimise/kastreeri-mise toetamine. 2. Loomade turvakodu toetamine – valla eelarveline toetus ning tihe suhtlus ja koostöö. Et turvakodul oleks sobilikud ruumid ning vajalikud ressursid ja motivatsioon. 3. Isiklik panus. Olen Hiiumaa loomade turvakodu MTÜ-d igakuiselt püsiannetusega toetanud.
Tuuli Tammla	Valimisliit Ühine Hiiumaa	Minu meelest on kõige olulisemad  kindlasti steriliseerimise ja kastreerimise programmid, et lahendada probleemi ennast mitte tegeleda tagajärgedega. Tean, et  kampaania korras neid aegajalt tehakse, aga ei tea täpsemalt kuidas seda koordineeritakse või rahastatakse. Kindlasti saab omavalitsus siin kaasa aidata rahaliselt kui teavitustegevusega. Turvakodu toetamine ruumi ja kommunaalkuludega on samuti omavalitsuse võimuses. Isiklikult olen Kärdla kassitoa püsitoetaja.
Andrus Ilumets	Isamaa	Vt Georg Linkovi vastus
Patrick Rang	Isamaa	Kasside küsimus ei ole kindlasti kõige põletavam küsimus, millega Hiiumaal tegeleda. Aga usutavasti leiaks vald vajaliku summa, et nt 4x aastas (kord kvartalis) soovijatele kassi steriliseerimise / kastreerimise kinni maksta (ehk loomaarsti töötasu). Mingi sagedusega seda vist tehakse, aga olgu siis regulaarne.
Roman Lukas	Isamaa	Patrick’u vastus on tõesti ammendav, tänud! Jagan seda arvamust. Aga volikokku kandideerin eelkõige ikka inimestele mõeldes.
Margarita Korol	Isamaa	See on oluline teema ja ma arvan, et väljakutsele saab läheneda kahel tasandil. Selleks, et kasse satuks vähem turvakodusse peaks panustama kogukonna harimisse ja teadlikkuse tõstmisesse. Alustades lasteaia lastest ja lõpetades eakatega. Seda saaks teha läbi seminaride, töötubade või kasside turvakodu planeeritud külastuste. Teadlikkus on eeldus harjumuse muutmiseks. Ning kindlasti leidma võimalusi toetada nii kasside turvakodu ja hoida kõigile kättesaadavad võimalused kasside steriliseerimiseks.
Kauri Kiivramees	Valimisliit Ühine Hiiumaa	Vald peab jätkuvalt toetama Hiiumaa koduta loomade turvakodu tegevust ning püüdma leida koduta jäänud loomadele uue kodu.  Kahjuks on see aga pool rehkendust. Vald peab leidma vahendeid koduloomade kiibistamise toetamiseks, nagu seda tehakse osade vaktsiinide puhul ning toetama teavitustööd, et vältida lemmikloomade tänavale sattumiseks.
Olav Ellermäe	Keskerakond	Minu seisukohad ei sobi avaldamiseks, sest ei vasta kehtivale seadusandlusele. (Pooldan looduslikku valikut ja inimese vähemat sekkumist, regulatsioone on niigi liiga palju!)
Reili Rand	SDE	Hiiumaal satub turvakodusse lubatust märksa rohkem kasse – kohati on probleem juba epideemiliste mõõtmetega. See näitab, et ainult vabatahtlike õlgadele toetuda ei saa. Turvakodu vajab valla järjepidevat tuge, et nad saaksid oma tänuväärset tööd jätkata. Samal ajal tuleb suurendada inimeste teadlikkust ning jätkata steriliseerimis- ja kastreerimiskampaaniaid, et ennetada uute kodutute kasside sündi. Igal ühel meist on võimalus ka ise panustada – näiteks turvakodu püsiannetajaks hakates.
Tõnis Villmäe	SDE	Tegemist on keeruka teemaga ja minu hinnangul sellised asjad lõplikult võivad kaduda inimpõlvkondade vahetumisega. Eks ka enda lapsepõlves mäletan palju kasside “merekooli” saatmist tuttavate poolt. Täna aga ma ei tea, et sellist asja tehakse, vähemalt mitte oma tutvusringkonnas. Kuid kas peaksime ootama põlvkondade vahetumist? Kindlasti mitte. Ma ei ole kursis kas ja kuidas neid teemasid käsitletakse täna koolides? Ilmselt oleks üks tõhus asi sellist asja pookida laste igapäeva haridusse – loomad, nende eest vastutamine, vastutustundlik loomapidamine (sh steriliseerimine, kastreerimine). Lisaks saaks ja võiks teha kampaania, mitte lihtsalt, et vald toetab, vaid ka reklaamina, üle Hiiumaa näiteks poodide juurde pilkupüüdev välireklaam, kus oleks info teema kohta, “šokeeriv pilt” ja lihtne lahendus – e-mail või kõne, kuhu inimese pöördumise korral kodaniku jaoks mugava lahenduseni jõuaks.
Peep Lillemägi	REF	(Suuline vastus) Mina hoolin inimestest!
Anneli Adamson	REF	(Suuline vastus) Eelkõige on see loomaomaniku probleem.
Raul Voskressenski	SDE	Selleks, et oleks vähem koduta loomi on vaja suurendada teadlikkust. On vaja teha teavitustööd nii lasteaedades kui ka koolides st see on osa haridusest. Teadmiste kõrval on vaja ka hoolivust arendada. Vald saab toetada hariduslikke programme mis aitaksid selles suunas paremaid tulemusi saavutada.
Henrik Normann	Isamaa	Arvan, et kassidega tuleb samamoodi nagu koertega julgustada omanikke  kiipe panema ja pöörata tähelepanu rohkem kodu-loomade temaatikale. (Et mandrilit toodud kiisupoeg suvekodu ei jäetaks siia hulkuma jne.)
Martin Lauri	SDE	Võluvitsa mul ei ole. Eks peab tegema tõhusamat teavitust ja läbi selle tõstma kodanike teadmisi  steriliseerimisest ja kastreerimisest.  Loomulikult peab panema inimestele südamele et kui lemmik võtta siis ikka pikema plaaniga.
Liina Siniveer	SDE	See, et Hiiumaal on igal aastal kümneid abivajavaid kasse, näitab, et meil on kogukonnana veel suur töö teha. Valla tasandil peame keskenduma ennetusele: steriliseerimine ja teadlikkuse kasvatamine peavad olema igale loomaomanikule kättesaadavad. Sama oluline on väärtustada ja toetada turvakodu ning vabatahtlike tööd – nad teevad ära suure osa sellest, mis tegelikult on kogukonna ühine vastutus. Aitäh!
Annika Vannas	Valimisliit Ühine Hiiumaa	Kodutute kasside puhul on tegemist teemaga, mida oleks minu arvates võimalik juure tasandil lahendada pigem ühiskondliku meelestatuse ja arusaamade muutmisega. Suurem turvakodu või lõputud ressursid ei lahenda probleemi. Loomulikult peab kohalik omavalitsus hulkuvate loomadega tegelema, aga leian, et suurem rõhk peaks olema ennetamisel ja elanikkonna teadlikkuse tõstmisel. Pooldan väga Hiiumaa Lemmiklooma päeva elluviimist, mis sel aastal kahjuks ei õnnestunud. Isiklikult teen edasi täpselt sama, mida olen siiani teinud. Eelkõige püüan ma inimestele selgitada – kui sa annad loomale süüa, siis sa võtad selle looma eest vastutuse, visata loomale palake ja jätta ta peale seda uuesti saatuse hooleks, ei ole õige. Oleme koos lähedastega ka püüdnud kodutuid kiisupoegi ja toimetanud nad turvakoju, et nad leiaksid endale hoolivad pered. Nii minu kui lähedaste kodudes on pereliikmeteks mitmeid saatuse hooleks jäänud kasse.
Anu Pielberg	Valimisliit Ühine Hiiumaa	See on inimeste teadlikkuse teema, kassid tuleb steriliseerida ja anda toetust selle protsessi läbi viimiseks. Teavitust tuleb alustada juba lasteaiast, aga tegelik probleem on eakate inimesteni info viimine. Kassid tuleks ka kiibistada – siis on lihtsam ka peremees üles leida.
Aivi Telvik	REF	Teema on jätkuvalt tõsine. Kui ma peaksin olema volikogu liige ja volikogusse jõuaks valitsuse poolt ettevalmistatud eelnõu koduta kasside arvukuse piiramise abinõudega või turvakodu arendamisega, siis loomulikult aitaksin oma häälega kaasa  probleemi leevendamisele.  Tavakodanikuna aga mõtlen, et kas annaks veel kuidagi erineval moel hoogustada inimeste teadlikkuse tõusu kasside pidamisest ja ka looma võtmise võimalusest turvakodust. Meie laste peres on turvakodu kass leidnud uue elupaiga. Ta on küll väga arg, aga  2 aastaga veidi julgemaks saanud. Oleme leidnud 4-liikmelise kassipoegade pesa ja need viidi turvakodusse. Sealsed külaelanikud rääkisid, et seal on palju koduta kasse, kes paljunevad. See on mu otsene kokkupuude teemaga.
Annely Veevo	Isamaa	Inimeste teavitamine sellest, et ka isased kassid tuleks ära lõigata. Tavaliselt seda ei tehta, sest kassist on nii kahju.  Ja eida rahastust probleemi lahendamiseks.
Markus Vaht	SDE	Kasside olukorra parandamiseks leian, et peaks tegema koerte ja kasside kiibistamise kohustuslikuks. Kuna on ta kohustuslik siis peaks ka valla poolt vähemalt mingil määral toetus tulema elanikele, et nad saaks seda teha. Vald peaks samuti seisma selle eest et kõigile kodanikele oleks loomaarsti abi kättesaadav.