Materjali jätkub, aga teen lühidalt. Tohvri lähedale, 4 km rannikust, tahab Saaremere Kala AS ehitada vikerforelli kasvandust ja selle keskkonnamõjude hinnagu avalik arutelu toimus 3. juulil Sõru muuseumis. Laulupeo ajal on lausa imelik sellisele koosolekule minna ja veelgi enam rahuolematut juttu kirjutada. Sest vähemalt paar päeva tundub, et meil siin Eestis on kõik nii hästi, meil on ilus maa ja vaprad inimesed.
Koosolekul on paar Sõruotsa inimest ja mittetulundusühingu Hiiu Tuul esindus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ametnik ja arendajate esindajad muidugi ka. Ka Kõpu rahvamajas mullu Kalana kalakasvanduste keskkonnamõjude avalikul arutelul osales vaid viis kohalikku elanikku. Vt siit.
Ometigi on päris selge, et rannikumerre suure vikerforellikasvanduse rajamine mõjutab meie kõigi elukeskkonda. Kasvandus jääks kilomeetri kaugusele linnukaitsealast ja kahe hülgekaitseala vahele. Küsisin more-than-human podcastis ka Tiit Marani arvamust kasvanduse rajamise kohta ja tema tõi välja Läänemere saastatuse – lämmastiku ja fosfori sisalduse kasvu. Kuula siit.
Täpselt samal põhjusel peab kalakasvanduse rajamist kehvaks mõtteks ka Eestimaa Looduse Fond. Nad ei ole küll ametlikku seisukohta selle konkreetse kasvanduse kohta võtnud, aga omavahelisest kirjavahetusest loen: “Kõnealune mereala on eutrofeerumise tõttu halvas seisus. Seda on näha näiteks Eesti mereala seni viimases hindamises (2024. aastal vt siit, avada aruande link D5, lk 17, joonis 5). See näitab konkreetselt, et meres on lämmastikku ja fosforit liiga palju. Samas, nagu ütleb KMH aruanne lk 77, lisandub kavandatava arenduse tõttu merre aastas 79,7 tonni lammastikku ja 5,7 tonni fosforit. See, et pärast näidatakse mudeliga, kuidas see kõik kenasti ära hajub, ei muuda tegelikult koormust olematuks.”
Ainsa keskkonnaorganisatsioonina tähtajaks küsimusi esitanud Hiiu Tuul muretseb samuti rannikumere tervise pärast ja soovitab paaritunnise arutelu järel kasvandus maismaast tunduvalt kaugemale rajada.
Tiit Maran mainib saates ka haigusi, mis võivad tekkida tihedalt koos elavatel loomadel. Sõru merre kalakasvandust plaaniv arendaja lubab, et nemad antibiootikume kasutama ei hakka. Küll aega saavad kalad erinevate haiguste tekke vältimiseks vaktsiine. Ka on juttu sellest, et seda parasiiti ehk koid, mis kaladele tavaliselt kalakasvandustest liiga teeb, Läänemeres ei ela. Tagantjärele saan aru, et nii küsija kui vastaja rääkisid ikka täist (sea lice, Lepeophtheirus salmonis), keda, jah, Läänemeres eriti ei ela, sest vesi ei ole piisavalt soolane, aga natuke ikka ja eriti kalakasvandustes.
Keskkonnamõjude hindamisel kalade heaolust või õigustest suurt juttu ei ole. Kui hoonestusluba ja keskkonnaameti luba on käes, hindab kalade kasvandusse toomise tingimusi Põllumajandus- ja Toiduamet. Pikaajalise loomakaitsjana julgen arvata, et küllap see luba ka saadakse kui arendamisprotsess niikaugel on.
Soome loomaõigusorganisatsioon Oikeutta Eläimille on hiljuti avaldanud uurimuse https://oikeuttaelaimille.fi/kalojen-karsimys-paljastettu-nyt-aika-vaatia-vastauksia/ kasvandustes elavate kalade kannatustest. Ehkki see on soomekeelne, räägib videomaterjal iseenda eest. Kalade elutingimusi on filmitud 12-s erinevas kasvanduses, mis kuuluvad seitsmele ettevõttele ja neis kasvatatakse vikerforelli inimesele söögiks.
Kaladel on näha haavu ja haigustunnuseid, palju on pinnalekerkinud surnuid kalu. Mõnes kasvanduses ümbritseb veepinnal surnud kalu rasvakiht. Näha on ka kattevõrkudesse kinnijäänud ja hukkunud hallhaigruid ja kajakaid. Kalade nahal on tundlikud valuretseptorid, mis tähendab, et tekkinud haavad võivad olla väga valusad, forellile on loomuomane puudutusi vältida. Kaladest teatakse muidugi vähem kui imetajatest, aga ei ole põhjust arvata, et kalade valutunnetus on nõrgem kui näiteks inimestel. Tõendid kalade tundlikkusest ja teadlikkusest on olemas, neine sotsiaalne käitumine on mitmekülgne. Kalade kognitiivseid oskuseid on pikalt alahinnatud, sest neid ei ole käsitletud isenditena vaid ühtse massina. Looduses elavad vikerforellid mitmekesist ja aktiivset elu. Kasvanduses ei ole neil võimalust oma olukorda kuidagi mõjutada, vabalt liikuda, elada liigiomast elu. Näiteks ei saa nad merepõhja sukelduda, ümbrust uurida, peituda, toitu jahtida – neil ei ole muud teha kui ringis ujuda. Loomade heaolu ei ole tegelikult ainult kannatuste puudumine vaid ka võimalus saada positiivseid elamusi.
KMH dokumentide ja varsti ka koosoleku protokolliga saab tutvuda TTJA lehel. Hiiumaa vallal on veel aega seisukoha kujundamiseks 10. juulini.
Foto: Oikeutta Eläimille
more-than-human 
You must be logged in to post a comment.