Kevadeloits

Kui midagi on puudu, siis tuleb see ette kujutada. Või loitsida. Kevadet õnneks ei pea, sest nüüd on ta lõpuks päriselt kohal. Tegelikult oli ka kalendriajal kohal, aga jäi vahepeal lume alla ja siis sai näha imelikku pilti, kui varahommikul oli õues väga valge, aga lumi maas ja linnud laulsid.

Korilase kevad on igaljuhul ammu alanud. Sest vahtramahla sai juba märtsis ja mõnel poole veebruariski, karulauk on suur ja tuleks korjata, mõned väikesed seened on ka juba metsa all. Eelmisel aastal käisin täpselt tänasel kuupäeval mere ääres merikapsast korjamas. Nad on praegu väga ilusad ja värsked. Minu sõber, kunstnik Katharina joonistas kevadise korilase lemmikuid natuke üles ka. See on nagu spikker, kus saab vaadata, mida veel korjata on kuni suvi peale tuleb.

Mall Värva raamatus (“Meie ravimtaimed. Teejuht 310 Eestis kasvava ravimtaime juurde. Värva, M. Kirjastus Elmatar 2004) on kevadel korjatavat rohkemgi. Selles raamatus on nimelt kirjeldatud ka kõiki neid taimi, mis on mürgised, aga vanasti ikkagi kasutati ravimtaimedena. Isegi sinilillel, näsiniinil ja ülasel oli ja on oma ravitoime, aga neid ei tohi ilma täpsete juhisteta kindlasti tänapäeval kasutada ja nii on nad parem metsa jätta.

Ja muidugi ei korja korralik korilane taimi ja seeni ainult raviks vaid ikka söömiseks ja säilitamiseks. Eesti keeles on tore raamat “Metsapoole maitsed. Taimed ja toit” (Alamaa, H-M, Allikas. M, Välja. M; kirjastus Käokeel. EKSA 2022), kus on kirja pandud ja väga ilusti üles pildistatud hulk selliseid taimi, mille korjamise peale võibolla ei tulegi. Ilus ja hea raamat, mille miinuseks loomaõiguslase jaoks on muidugi mõnedes retseptides kasutatud loomsed koostisosad. Jaa, retsepte on seal ka, kindlasti soovitan!

Eks tulebki vaadata, mida taimede kohta üldse lugeda, sest kui kehva materjali peale satud, võid kogemata “valgustuda”. Pean silmas, et iga nurga peal on infot nais- ja meesenergiast, väestamisest ja muust jamast, mille tohutusse hulka on ammu kadunud üsna väike tõde. Arvan, et kontrollimatu ebaraviinfo massilise levimise ajal on tõelised nõiad vait. Sestap on heaks uudiseks farmakognoosia õpiku uus trükk. (“Farmakognoosia. Õpik kõrgkoolile”. Raal, A. Tartu Ülikooli kirjastus, 2024). Sellel raamatul on küll täitsa teaduslikult tõenduspõhine vägi.

Pealegi on korilus puhas aktivism. Mis võiks veel olla suurem kriitika olemasoleva süsteemi vastu kui sellest järjest vähem sõltuda. Nii et kõigile korilastele, toidukasvatajatele-aiapidajatele ja niisama aktivistidele – head kevadet!