See lugu ilmus 16.12.2022 Hiiu lehes.
„Kellega ma võiks Golubist rääkida?“, küsin tuttavatelt, kui on otsustatud, et järgmine lugu tuleb Raigoga. „Ükskõik kellega, Hiiumaal tunnevad teda kõik inimesed“, vastab üks. „Golub on korstnapühkija, sa ei teagi siis või“, imestab teine.
Kuidas Sinust korstnapühkija sai?
See juhtus vist 2004. aastal, tegime Veikko Martiniga pottsepatööd ja siis korstnapühkija paberid ka ära. Tollal tegime neljakesi, aga meie Veikkoga oleme pikendanud ka. Eks tegijaid on muidugi veel. Pottsepatööd ma enam ei tee, aga ahjude pisiremonti tuleb ikka teha. Just kevadeti. Ma teen korstnapühkija tööd kuus kuud aastas, ega muud teha ei jõuagi.
Aga mis Sa siis talvel teed?
Puhkan! Lund roogin praegu. Ja kevadeti remonttöid.
Kuidas hiidlastel siis korstnad ka on?
Hiidlastel on täna päris head korstnad. 17 aastat tagasi, kui alustasin, siis oli küll katastroof. Ma ei tea, mis nad enne tegid, aga me raiusime korstendesse auke, kus oli kolm meetrit tahma, tegime neid tühjaks. Igasugu asju pandi ahju, plastmassi, kilet, piimapakke. Praegu õnneks nii enam eriti ei tehta. Märga puud kasutatakse küll.
Praegu vist on puudega raske ka?
Jah, eks ma kevadel näen tulemust. Kuiva puud kõigil ei ole, puid ei ole saada, need on kallid. Kardan, et järgmisel aastal on veel hullem.
Kliendid kiidavad Sind, kui palju neid kokku on?
No alguses me ikka reklaamisime ka ennast, panime kuulutusi, aga praegu enamus teavad ise numbrit. Praegu on 500–600 klienti, paljud neist juba 16 või 17 aastat.
Kas Sul hirmsaid lugusid ka on?
Ei teagi, et oleks. Aga eks korstnad vahel põlevad. Just käisin Heltermaal, torm tõmbas sädemed korstnasse ja see läks põlema. Tormiga võib nii juhtuda, kui korstnas on tahma. Ja seda ikka tekib, korstnapühkija ei saa ju iga kuu aja tagant käia. Enamus korstnaid põleb nii, et inimesed ei teagi, et see põleb. Aga kui korsten on juba pigine ja see siis põlema läheb, on juba ohtlikum, sest temperatuurid korstnas lähevad väga suureks. Aga üldiselt on ikkagi kõik praegu hästi, võrreldes vanade aegadega.
Kas kodudes on suitsuandurid ka olemas?
Jaa, on, vinguandurid on ka. Ainult üksikutes kohtades tean, et pole.
„Kui nii palju lund on, siis ma katusepilti küll teha ei saa,“ hüüab Raigo paljudele hiidlastele tuttavast punasest autost.
Tean, et mõned vanainimesed kutsuvad Sind oma kanti küll mitmekesi korraga, et Sa ei peaks mitu korda sõitma, aga mõnede üksikute inimeste jaoks oled Sa üks väheseid külalisi ja tulek nagu sündmus?
Jaa, see on vahel üllatav ka. Lähed külla, nad räägivad palju oma asju, mõnikord pisar silmas, kui hakkad ära minema. Kõpus ja Kalanas oli suvel mitu sellist korda.
Sa pead siis oskama saladusi hoida?
No ma pean oskama suhelda. Sa ei saa minna oksad laiali, et nüüd ma siin olengi. Hiiumaal ei saa nii.
Kas neid on ikka ka, kes katsuma tulevad, sest korstnapühkija toob õnne?
No eks ikka. Ma küll igapäevases töös korstnapühkija vormi ei kasuta, see on ebamugav, pannal on hirmus suur – rohkem nagu paraadvorm. Ja sellel on mitu kuldnööpi eest ära kadunud. Eks nööpi keerutama tulevad ikka, pigem, naised. Neil on siis lapsed kaasas, kes ei saa aru, miks seda nööpi keerutama peab. Aga emad keerutavad nööpi ja lähevad siis lotopiletit ostma.
Kas mõni on võitnud ka?
Ma ei tea, minuga nad seda igal juhul jagama tulnud ei ole. Aga ma olen ise võitnud.
Mis Sa oma emast räägid?
Mu ema oli Anne Golub, jah, spordientusiast. Eks mulle kandus kindlasti ka spordipisik, nii mulle kui õele. Vanemad olid mõlemad spordiinimesed.
Kust see perekonnanimi Sul pärit on?
Ukrainast vist. Isapoolse vanaema mees oli ukrainlane. Lapsed on mul Pisad.
Mis lapsed teevad?
Kõik lapsed elavad Tallinnas. Krister on praegu klienditeenindaja, Kasper müüb soodsalt Nike toodangut ja Karin õpib Tallinna ülikoolis kehakultuuri. Ja lapsed mängisid ka discgolfi, aga praegu on rohkem muid asju teha.
Nagu Sa isegi?
Jaa, seda ma mängin juba 2013. või 2015. aastast. 2018. olin Eesti meister paarismängus, 2020ndal Eesti kolmas. Paladel alustasime, sinna tuli esimene rada vist aastal 2011.
TEISED TEMAST
Õde Kersti Põtter
Raigost mõni lugu? No need ei kannata vist trükimusta, aga igaljuhul on ta väga toetav ja tahab alati, et kõigil oleks n-ö hästi, enda peale tihtilugu liialt vähe mõeldes.
Elukaaslane Kätlin Ausin
Raigo on inimene, kes on alati olemas ja kindlalt kõrval kui kalju, suure südamega ja väga abivalmis.
Tütar Karin Pisa
Kunagi sai isaga ikka palju sporti tehtud, olime väga aktiivne perekond. Viimastel aastatel enne koroonat käisime tihti võistlemas, discgolfi mängimas, see oli kogu pere ühine hobi, väljasõidud olid alati toredad ja nalja jagus nabani. Discgolfi teekonnal oli isa palju toeks. Nii et olen isale tänulik, et ta oma lastele ikka spordipisiku edasi andis. Paraku nüüdseks me enam eriti lähedased pole ja jääb üle ainult vanu aegu meenutada.
Pottsepp Veikko Martin
tuletab meelde, et Hiiumaal on korstnapühkijaid ikka veel, mitte ainult Golub, aga tõepoolest, kui on kiiresti vaja, siis on Raigot kõige parem kutsuda, sest ta teeb nädalavahetustel ka ja ei sõltu muudest töökohtadest. Talvel võib ju ette tulla, et korstnas on tahmapõleng, peale seda ei tohi enne maja uuesti kütta, kui korstnapühkija on korstna ära puhastanud ja maja läheb ju külmaks mõne tunniga. Veikko helistab veel tagasi ja täpsustab, et Raigo lihtsalt on selline väga abivalmis inimene ka, see on tal kohe loomuses.
Kas kliendid kiidavad ka Golubit?
Nii ja naa – oleks hea, kui kliendid oskaksid vahel paremini oma ootusi kirjeldada, nt öelda, et neil oleks vaja tahmaluuk paigaldada. Pottseppadel on kohapeal olles aega neid asju uurida, aga korstnapühkija tuleb ju korraks, ta ei tea kogu küttesüsteemi.
Tänase ilmaga ei saa näiteks katusele minna enne, kui lumi on ära puhastatud, sellise asja võiks ju klient ise ära teha kui võimalik. Aga ega korstnapühkija ei peagi alati katusele minema, võibolla ta juba teab eelmisest korrast, milline see korsten on ja saab altpoolt vaieriga harjaga korstna ikka korralikult puhtaks. Aga klient ütleb pärast, et näed, ei läinudki katusele!
Ja kuna Raigo oli kunagi pottsepp, siis ta teab, kuidas küttekoldeid ehitatakse, aga eks see on vahel keeruline, mõni inimene ei tea ise ka, siis oleme vahel kaamerauuringuid teinud, et kuidas need lõõrid seal sees on. Mõnikord on pliit näiteks uuem kui soemüür ja mõned siibrid on niiöelda üle jäänud, aga inimene ei tea ja ikka kasutab.
Kindlasti on puuküte keskkonnasõbralikum kui mõni teine küttemoodus, sest puit on taastuv loodusvara. Euroopas on mõnes linnas hakatud küll puukütet vähendama, aga ainult sellepärast, et küttest tekkivad peenosakesed tekitavad saastet. Eestis seda muret ei ole, saastet on Nõmmel ja Tartus ka mõõdetud ja seal ei ole niisugust probleemi, Hiiumaal ammugi mitte.
Veikko ütleb, et kui korstnapühkijatelt soovitusi küsida, siis see nimekiri tuleks väga pikk ja kõik soovitused on ühtviisi tähtsad, aga kui on vaja kolme asja rõhutada, siis need oleksid sellised:
- Küttepuud peavad kuivad olema!
- Kui hakatakse paigaldama kaasaegseid kütteseadmeid, näiteks valmis pliiti või kaminat, siis tasuks kindlasti asjatundjatega konsulteerida. Need peab nimelt ühendama otse korstnasse ja nii on neil tavaliselt rasvaselt ka peale kirjutatud. Aga inimesed kipuvad ise paigaldama ja läbi soemüüri, mistõttu madala temperatuuriga suitsugaas nõgitab ära ka soemüüri, mis tuleb mõne aasta pärast ära vahetada.
- Õhu juurdevool peab olema kütmise ajal tagatud. Vanades hõredates majades on see niikuinii olemas, aga kaasaegsetes ei tule kuskilt õhku peale ja tuba läheb niiöelda vaakumisse, korstnad hakkavad nõge jooksma. Küttesüsteemidele on parem, kui köetakse rohke õhu ja suurema intensiivsusega. Õhu juurdevooluga tuleb arvestada juba ehitamise ajal, kortermajades olid vanasti õhuavad, pakettaknad võiks panna tuulutusasendissse. 1 kg puidu põletamisele kulub 10 kuupmeetrit õhku.
more-than-human 
You must be logged in to post a comment.