Kätte on jõudnud see aeg aastast, mil tuleks eelmisel aastal korjatud taimeteed üle vaadata ja avastada, et neid sai liiga palju korjatud. Nagu alati. Nii algab ka Kassari külaülikool muuhulgas nii, et üks kuulaja saab naabrinaise käest kolmeliitrise purgitäie kuivatatud nurmenukku. “Kas ma lasen selle ringi käima või?” küsib kingisaaja naerdes, aga seda enam ei jõua, sest loeng hakkab peale. Seegi on algava kevadega seotud, sest Leho Aaslaid räägib teemal “Kassari rändlindude ootel”.
Selgub, et kõige ohustatum liik, kes Kassaris peatub, on väike-laukhani. Nemad talvituvad Kreekas, aprilli keskel tulevad otselennuga Kassarisse ja on siin pideva jälgimise all. See, et nad Kassaris peatuvad, tuli kõigile üllatuseks juhuslikult välja, sest üks norrakas pani ühele väike-laukhanele raadiosaatja külge. Raadiosaatjaid on pandud ka merikajakatele ja teada saadud, et üks neist läks kõigile üllatuseks Pihkvasse talvituma ja üks Ölandile, aga enamus talvituvad Kaliningradis.
Aga hanede pesitsus Norras sõltub sellest kuipalju on lemminguid. Kuna kliima soojeneb ja sulad ja külmad vahelduvad ja lemmingud saavad sulaveega hukka, siis söövad rebased kõik muu, mis maapinnal leidub, ära. “Kas ma saan õigesti aru, et muidu sööks rebased lemminguid ja kõik muu jääks hanedele”, küsib Koit. Ja just nii see ongi. Keegi teine küsib, et kas neid rebaseid siis lasta ei saa?
See on Hiiumaal juba tuttav teema, et rebased häirivad rannaniidu linde. Leho räägib, et eks probleem rebaste rohkusest algas siis kui marutaudi vaktsiini hakati lennukite pealt külvama ja kui ta lapsepõlves karjas käis, siis ei olnud üldse vaidlemise kohta, rebane hirmutati metsa või lasti maha. Külaülikooli kuulajate seas on muidugi erinevaid seisukohti. On neid, kes on kindlasti mahalaskmise vastu ja neid, kes arvavad, et rebaseid tuleks tappa niipalju kui võimalik. Kõlab ka arvamus, et rebased tuleb rannaniidult kinni püüda ja kaugemale (võibolla Saaremaale!) ära viia, saavad hakkama küll. Loomakaitsja süda tajub hoolimata aeglastest arengutest ikkagi narratiivi muutust. Arutatakse erinevaid variante – hukkamine ei ole esimene ja ainus võimalus. Kuniks selgub, et praegu on käimas projekt, mille järgi jahimees saab mahalastud rebase eest 100 eurot.
Merikotkad
Ei kujutagi ette, et merikotkaste pesade arv kuskil veel tihedam oleks kui Kassaris. Toivo oli hommikul Lehole helistanud ja rääkinud, et nägi, kuidas merikotkas õue pealt heinapallist pesamaterjali viis. Kassaris on kaheksa pesa, mis ei ole küll igal aastal hõivatud. Leho on näinud, et üks merikotkas püüab säina ja lendab sellega otsejoones Tammela poole, mis näitab, et siin käib ikka külalisi ka. Mõned on kaugemaltki, sest talvel peatuvad Kassaris merikotkad Rootsist, ajal, mil meie oma merikotkad lähevad rohkem lõuna pole, sest seal on vaba vett. Üks külaülikooli tudengitest nägi hiljuti lausa kahtkümment merikotkast korraga, mis tundub lausa võimatu, aga kohe selgub, et see polegi kõige suurem arv.
Kassaris on nimelt nähtud Eestis suurimat kotkaste arvu. Leho Aaslaid käis koos Vello Tarninguga kahel laiul kormorane rõngastamas, aga seal on nn kotkaste surve, kormoranipesadest oli justkui sõda üle käinud ja kokku nägid linnuhuvilised 64 kotkast. See juhtus jaanipäeva paiku ja kohale oli lennanud ka palju nooremaid linde; kotkad hakkavad pesitsema alles teisel või kolmadal suvel.
Vanasti käidi merikotkaste pesas, rõngastati, kaaluti, mõõdeti kotkapoegi. Tänapäeval käiakse peamiselt drooniga ja püütakse mõni lind korraks kinni ja pannakse talle raadiosaatja külge. Raadiosaatjat ei saa pojale külge panna, peab olema juba suuremaks kasvanud lind. Uue meetodi kasutuselevõtu põhjendus on muidugi parajalt utilitaristlik – häiritud saab ainult üks, aga mitte kõik linnud. Nimelt oli peale poegade pesas kaalumist käimist vanalind mitu päeva pesast eemal, keegi ei olevat teadnud, et nad nii tundlikud on.
Kormoranid
Kormoranide juurde tagasi tulles räägib Leho, kuidas nad paar aastat hiljem koos Maie ja Toomasega kormorane lugemas käis, siis nähti ainult ühte kotkast. Leho on näinud ka olukorda, kus kõige kõrgemal puu otsas pesitseb merikotkas, aga “alumistel korrustel” pesitseb kolm või neli paari kormorane. Ühe laiu peal nägi Leho kormoranidega üsna kõrvuti elavat ka metssiga, põtra ja rebast. Kormorane on siiski 1000 pesa vähem kui eelnevatel aastatel, neid võib olla korraga siin lausa 4000. Pesade arvu võib korrutada kahe vanalinnu ja nelja poja arvuga. Kalurid on käinud kormoranimune värvimas, aga loomakaitse ja lindude seisukohast vaadates on see ainult kiusamine. Alternatiiv oleks linnud maha lasta, mitte neile pikaajalist stressi tekitada. Seegi arvamus tuleb Külaülikooli tudengite seast. Inimeste sekkumise vajalikkus tuleb tunnikese jooksul veel korduvalt jutuks, näiteks siis kui Leho räägib rannaniidul pesitsevast soorüdist, kes on samuti I kategooria kaitsealune liik nagu ka merkotkas, keda on Kassaris tõesti palju. Õnneks selgub, et kotkas ei ole rüdi ründamisest sugugi huvitatud.
Ja kõik need teised
Eestis on teadaolevalt 401 linnuliiki ja heal päeval võib neist Kassari lahel näha 60-70. Kalad jäävad lahte lõksu ja sestap on lindudel palju süüa. Kõikidel veelindudel; tiirudel, kajakatel, partidel, läheb praegu hästi ja sellist asja pole Leho sõnul 40 aastat näha olnud. Hiiumaal käib ka must toonekurg, aga ainult isaslind, sest ema ei ole. Aga nad on varem pesitsenud Vahtrepal ja Kassari soos. Valge toonekurg pesitseb Saaremaal, aga Hiiumaal mitte. Käina lahe peal võin näha ka kalakotkast, kes siin küll ei pesitse, ehkki tingimused on olemas. Kurg elab paarikümne aastaseks, aga kõige vanem kajakas on jõudnud 35 eluaastani. Kassaris pesitleb näiteks ka mustsaba vigle ja muidugi kiivitajad, kes on küll selline natuke tavalisem liik. Aga näiteks naaskelnoka esimene tõestatud pesitsus toimus just Kassaris. Kosklatega on kõik korras ja Kassaris elab ka vähemalt kolm kodukakku. Suurt händkakku, kes võiks kodukakkudele ohtlik olla, siin ei ela. Aga eks mõned linnuliigid on Hiiumaalt kadunud, sest vana lehtmetsa on vähemaks jäänud. Lindude määramine on hästi huvitav, aga mitte liiga lihtne tegevus – kõike peab nägema, liikumine – häälitsus, kogu komplekt – seda ja palju muud räägib ettekandja.
Kas šaakal tõrjub rebase välja?
Sellele küsimusele Kassari külaülikoolis vastust ei saanudki, sest šaakali Hiiumaal elamine pole veel kindlat kinnitust leidnudki. Oli neid, kes ütlesid, et kindlat kinnitust pole. Ja kui üks osaline šaakalihäält järgi tegi, et oma kindlat veendumust kinnitada, siis minu arvates oli see küll täitsa tavaline rebase hääl. “Jutt või asi”, sai tudeng natuke pahaseks, aga ei jäta sellepärast loodetavasti järgmine kord tulemata.
more-than-human 
You must be logged in to post a comment.