Siin leheküljel ei ole loomaõiguslikke uudiseid päris tükk aega ilmunud ja ega neid palju ei olegi. Või õigemini – uudiste kokkuvõtted on tänamatu töö, sest neid koostades hiilib ligi aktivistile tavaline lootusetus – loomade elu paraneb aeglaselt kui üldse.
Et leida jõudu edasi tegutseda, tuleb minna omasuguste sekka ja suhelda inimestega, kellel on sarnane maailmavaade. Jooksval nädalal on selleks hea võimalus – Laupäeval ja pühapäeval toimub Kultuurikatlas 13. Veganmess.
Ilmselt sobib heade uudiste alla ka see, et Californias võeti vastu loomaõiguste seadus, mis on tõepoolest ajalooline – kunagi varem ei ole mitteinimloomade puhul nende õigusi (mitte ainult heaolu) arvestatud. Kuna uudis on nii värske, siis ma ei oskagi kohe selgitada, kuidas see loomi kohe ja praegu aitab, aga kindlasti sõtlub see seaduse rakendamisest nagu ikka. Vt siit
Californiast mitte väga kaugel teeb Elon Musk loomkatseid, millest ei taha lugedagi, aga siin on link kui keegi tahab süveneda.
Maailmas möllavad seagripp ja linnugripp, sest zoonooside vastu ei saa niikaua kuni tuhanded loomad kokkusurutult kohutavat elu elavad. Kõige küünilisem oli muidugi see lugu, kuidas ametnikud Itaalias neid sigu tapmas käisid, kes elasid varjupaigas. See oli nende sigade kodu. Vt siit.
Kõige mastaapsem tagasilangemine on vist ikkagi see, et Euroopa Komisjon tõstis loomakaitsemuudatused mõneks ajaks riiulile seisma. Sinna kadusid nii miljoneid allkirju kogunud End of the Cage Age kampaania ja muud sellised loomade heaolu muudatusi võimaldavad ettevõtmised. Kui uuest parlamendiperioodist, mis algab valimistega järgmisel aastal, oodati palju, siis praegu on see lootus kõvasti väiksem: Vt siit.
Sellega seoses ei saa mööda minna Eesti organisatsiooni Nähtamatud Loomad projektist, mille käigus käis aktivist kanalas või õigemini munatööstuses tööl, filmis salaja kanade armetut elu ja andis kogu filmitud materjali uuriva ajakirjanduse lipulaevale, ehk Pealtnägijale, kes jubedate kaadritega mitu saadet rahvast kohutas. Vapper tegu ja “hea” materjal. Ma küll alati imestan, et kuidas inimesed ikka veel ei tea, kuidas loomad vabrikutes elavad, aga ei teagi. Irooniline ja õnnetugi olen sellepärast, et minumeelest oli projekti sõnum täiesti vale – vabapidamisel kanad ei ela palju paremini kui puurikanad. Loodan, et loomade õigustest rääkimine niimoodi ära ei kao, aina rohkem organisatsioone räägib heaolust, mitte sellest, et inimestel pole üldse õigust loomi ekspluateerida.
Kui suures poliitikas loomade olukorrast üldse räägitakse, siis kliimakriisiga seoses. Ja sedagi loomade jaoks problemaatiliselt, ehkki loomakasvatus on üks suuremaid kliimakriisi tekitajaid. Soome loomade eestkoste organisatsioon andis eile, 2. oktoobril välja Loomaõiguste raporti 2023. mille soomekeelse versiooni saab igaüks endale alla laadida. Raport on 57 lehekülge pikk ja pühendatud just sellele, et loomade õigused on kliimakõnelustelt välja jäänud.
Kokkuvõttes on raportis kirjutatud järgmist: Loomade õigused ei ole saanud kliimakõnelustel piisavalt tähelepanu, ehkki loomade pidamine ja kliimamuutused on seotud nagu ka elurikkuse kadu ja liikide väljasuremine. Loomade ekspluateerimine on tõenäoliselt osa toidutootmisest ka tulevikus peaasi, et nad ei tekitaks süsinikuheidet ja see toob kaasa palju probleeme. Animalia meeskonna arvates on kliimamuutus sotsiaalse õigluse teema ja just sellepärast peavad kliimapoliitikas käibel olema ka loomaeetika kriteeriumid. Pealegi on olemas palju erinevaid uurimusi ja programme sellest, et kliimakriisi üks suurematest päästjatest on taimne toit, aga ei ole olemas ühtegi riiki, kes oleks sellised ettepanekud oma kliimaprogrammide aluseks võtnud. Ka Soome erakondade programmides ei ole loomaõigustest suurt midagi, Animalia on teinud ka hoiakute küsimustiku erakondadele, mille tulemused on ootuspärased. Kõige rohkem on loomade poolt rohelised ja vasakpoolsed. Tundub, et kliimakokkulepetes ei tahetagi teha midagi väga konkreetset, sest see ei ole poliitiliselt kasulik – ei meeldi inimestele. Ja samas on Soomel kõrgelennuline eesmärk olla 2035. aastaks süsinikneutraalne. Arutatakse küll näiteks geenmuundatud loomade “tootmist”, mis tegelikult toob loomadele kannatusi juurde, aga tänu sellele kasvavad loomad kiiremini ja toodavad vähem metaani jne. Kuna kanu ja kalu hakatakse lähitulevikus kindlasti rohkem kasvatama ja sööma (nemad justkui kliimat ei muuda), siis on raportis kirjeldatud ka broilerite elu, mis on ebaloomulik ja kannatusterohke. Broileritoodangu süsinikujälg on muidugi ka täiesti olemas, nimelt tekib see eelkõige neile toitu kasvatades. Animalia viitab raportis ka ühele oma eelmistest ettevõtmistest, “Tulevikupildile”, millest tahaks kindlasti rohkem teada saada, aga mille üks kujutluspilt on selline, et kliimasoojenemise vastases võitluse keskmes on loomaõigused ja Soomest saab taimse toidu tootmise eeskuju kogu maailmas. Raporti koostajad rõhutavad, et Soomel on vaja erineva taustaga taimetoiduaktiviste ja asjatundjaid. Taimne toit peab olema soodsa hinnaga ja kergelt kättesaadav. Soomes oleks vaja ka suurt investeeringut taimse toidu tootmise arendamiseks.
Nagu kirjutajatel, tekib ka minul küsimus, kas loomateema ongi ainult loomakaitsjate ja loomaõigusliikumise vastustus? Ja kas loomaõigusliikumisel on ühiskonnale üldse mingisugust mõju või on tegemist kambaga, kes kuskil taustal ühiskondlikke arutelusid kritiseerib.
Kõige sellega seoses on suurim uudis ilmselt see, et Eestis tehakse ka kliimaseadust ja kõigil on võimalus kuni 25. oktoobrini ettepanekuid teha. Loodan, et loomaõigusorganisatsioonid seda võimalust kasutavad. Vt siit.
more-than-human 
You must be logged in to post a comment.