(See raamatusoovitus ilmus ajakirja Vegan suvenumbris. Järgmine soovitus juba sügisnumbris. Ja pikem kirjutus samal teemal ilmub siinsamas suve jooksul.)
Võibolla just nii võiks tõlkida uue raamatu “The Good It Promises, the Harm It Does” (Oxford University Press, 2023) pealkirja, mis on juba praegu, paar kuud pärast ilmumist, üleilmses loomaõigusliikumises palju tähelepanu saanud. Vine Sanctuary raamatuklubis (The VINE Book Club) osales aprillis raamatu arutelul üle 60 inimese, mis oleks suuremagi klubi puhul suur osavõtjate arv, aga spetsiifilise teemaga klubiliikmeid jahmatas kokkutulnute arv korralikult.
Millest siis selline huvi ja populaarsus? Nimelt ei ole varem ilmunud sellist kogumikku, mis koosneb efektiivse altruismi kriitika esseedest. EA (efektiivne altruism) on põhimõtteliselt selline liikumine, mis propageerib tõendite kasutamist selleks, et aidata nii paljusid kui võimalik. See tähendab, et kõike peab saama mõõta. Sisult seega utilitaristlik, pigem kvanitatiivne kui kvalitatiivne. Loomaõigusliikumisest on kõige parem näide see, et mõne aasta eest hakati tänu EA toetusele terves maailmas tegelema teatud loomaliikide (näiteks kanade ja kalade) olukorraga, sest neid on rohkem kui mõnd teist liiki.
Seega kaob indiviid justkui ära. Kui me peaksime valima, kas päästame ühe rebase või kümme tuhat kana, siis EA järgi peab valik langema kindlasti kanadele, isegi kui nad veel sündinud ei ole, sest number on suurem. EA järgi ei ole põhjendatud ka farmiloomade varjupaikade toetamine, sest seal elab liiga vähe loomi ja nende aitamine ei tasu pikemas perspektiivis justkui ära. Laenates ühe raamatuklubis osalenu mõtteid, siis võib esseekogumikku mõneti nišiväljaandeks nimetada, sest keda ikkagi peaks huvitama ühe ideoloogia kriitika. Aga nii ainult näib. Tegelikult kipume meiegi liiga kvantitatiivselt mõtlema ja otsustama. Elame ju ühiskonnas, kus rohkem on alati parem.
EA liikumisel on rohkem raha ja see teebki selle teistest “paremaks”. Toetavate fondide taga on tehnoloogiahiiud, kes on oma rahaülejäägid suunanud liikumisse, millesse ise usuvad, kasutamata veganliikumise aastakümnetepikkust kogemust ja sisu. Tehnoloogiahiidude raha kipub lämmatama entusiasmi, vabatahtlikku initsiatiivi ja seesugust mõtteviisi, mis ei baseeru numbritel ja isiklikul heaolul.
Esseekogumiku kokkupanijad peaksid (või võiksid) kõigile kriitilistest loomauuringutest huvitatule tuttavad olema. Carol J. Adams on feministlik teadlane ja aktivist, Lori Gruen filosoofiaprofessor ja Alice Crary filosoof. Kõigi nende kõiki teoseid võib soovitada igale mõtlevale inimesele. Esseede kirjutajate seltskond ei jää koostajatele palju alla. Näiteks on enda mõtted kirja pannud kultuuriantropoloog Elan Abrell, doktorikraadiga aktivist Krista Hiddema ja kirjanik Christopher Sebastian.
Raamat sobib lugemiseks ja kaasamõtlemiseks neile, keda huvitab kriitiline loomaõiguslus ja loomaõigusliku liikumise arenguperspektiiv.
more-than-human 
You must be logged in to post a comment.